Eesti, täpsemalt Eesti Vabariik on veidi rohkem kui 45 000 ruutkilomeetril laiuv väikeriik, mille rahvaarv 1. jaanuari seisuga 2019. aastal oli 1 324 820. Nendest 68% on eestlased ja lausa 25% venelased. Umbes 1,3 miljoni ringis on Eesti rahvaarv olnud juba aastaid kuid läbiviidud uuringute tulemusel on Eesti puhul tegemist pigem vähenevad rahvaarvuga riigiga. See teeb Eestist ühe Euroopa väikseima riigi. Riigi väiksus on aga korvatud meie pika ajaloo poolt. Nimelt on esimesed vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed leitud Pärnumaal, Pärnu linnast ligi 20-minutilise autosõidu kaugusel asuvast Pulli külast. Leitud säilmed on ca 11 000 aastat vanad. Eestil on kokku 4 naaberriiki – maismaapiir jookseb Eestil Venemaa ja Lätiga ning veepiir Soome ja Rootsiga, kes kõik on Eestist suuremad.
Eesti riigivalitsemise vormiks on vabariik, täpsemalt presidentaalne vabariik. See tähendab, et riigi juhtimise eest vastutab president. Eestil on läbi ajaloo olnud vaid 5 presidenti, neist esimesena valitses Konstantin Päts. Võrreldes praeguste presidentidega jäi tema valitsusaeg suhteliselt üürikeseks kuna valitsemine toimus väga keerulistel aegadel. Tema valitsusperiood oli 24. aprillist 1938 kuni 21. juunini 1940 ehk pisut rohkem kui 2 aastat. Teisena juhtis riiki Lennart Meri, kes oli ja on veel siiani paljude eestlaste poolt armastatud riigipea. Tema valitsemisperiood oli 6. oktoobrist 1992 kuni 8. oktoober 2001. Pärast Lennart Meri asus Eesti Vabariiki juhtima Arnold Rüütel, kes valitses 8. oktoobrist 2001 kuni 9. oktoobrini 2006. Pärast teda oli kord laia maailmavaatega Toomas Hendrik Ilvesel ennast tõestada. Tema valitsemisaeg on kogu Eesti presidentide ajaloos pikim – 9. oktoobrist 2006 kuni 10. oktoobrini 2016. Alates 10. oktoobrist kuni tänaseni on riiki juhtimas Eesti esimene naispresident – Kersti Kaljulaid.
Kogu Eesti territoorium on jagatud 15 maakonnaks, millest suurim on Harjumaa, kus asub ka Eesti pealinn Tallinn ning väiksem Hiiumaa. Teised Eesti maakonnad on Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa, Raplamaa, Võrumaa, Saaremaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Valgamaa, Põlvamaa ja Läänemaa. Võib öelda, et tõmbekeskused asuvad Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal.
Eestis kehtivaks ametlikuks valuutaks oli aastatel 1924 kuni 1941 ja 1992 kuni 2010 Eesti kroon. Aastatel 1941 kuni 1992 kehtis Vabariigis Vene rubla. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on ametliku valuutana sarnaselt teistele Euroopa riikidele kasutusel euro.